Pandit Vishnu Deo (OBE) (17 July 1900 - 7 May 1968), Fiji ke Hindustani log ke khatir, Fiji me paida bhae, pahila leader rahaa. Uu 22 saal talak Fiji ke Legislative Council ke sadasya rahaa, aath dafe election me kharraa bhaes aur ekko election nai haris. Uu Fiji me common roll election ke mange waala pahila admii rahaa. Deo, dharam aur sikchha ke khatir, bahut yogdaan diis. Uu Arya Samaj ke bhi ek leader rahaa, bahut se samaj sudharak sanstha ke suruu karis rahaa aur ek newspaper, Fiji Samachar ke sampadak bhi rahaa. 1956 me Legislative Council ke sab Hindustani member uske Executive Council khatir bina koi virod ke chunin. Uske retire hoe ke baad Legislative Council uske aapan naam ke aage sab time khatir "Honourable" jorre ke ijaajat diis. Uu aapan position se kabhi koi faeda nai uthaes aur mare ke time uske paas kuch bhi paisa nai rahaa.

Vishnu Deo
Vishnu Deo
Vishnu Deo
Janam17 July 1900
Navua, Fiji
Maut7 May 1968
Suva, Fiji
GharSuva, Fiji
CitizenshipFiji citizen
JaatiHindustani
CitizenFiji citizen
ParrhaiHigh School
KaamPolitician, Editor, Union ke neta
Kaam ke saal1929 - 1959
Home townNavua
Jaana jaawe haeLegislative Council ke member, 1929, 1937-1959
Opponent(s)A. D. Patel
Board ke memberRadio Fiji
DharamHindu (Arya Samaji)
Mai/BaapPitaji: Hargovind Dubay
Mataji: Emily Balgovind [1]
AwardsOBE (Order of British Empire)
Dayanand Medal for Meritorious Service
Jindagi bhar ke khatir "Honourable"

Jawani ke din badlo

Pandit Vishnu Deo ke janam 17 July 1900 ke bhaes rahaa. Uu Suva ke Marist Brothers School parris aur English aur Hindi me bhasan de me bahut aage rahaa. 1918 me uu immigration department me ek clerk ke kaam suruu karis, lekin 1920s ke suruu me Lautoka me ek school, jon ki M. N. Naidu suruu karis rahaa, me parrais. 1922 me jab Raju Commission Fiji aais rahaa, Hindustani logan ke baare me investigate kare, tab uu ii commission ke member rahaa. 1927 me uu aapan import-export ke business suruu karis. Vishnu Deo dher social aur dharmic oganisation bhi suruu karis rahaa.

Jab ki 15 May 1929 ke roj ke Governor public holiday declare karis, Hindustani logan ke Fiji aae ke 50th anniversary khatir, tab Vishnu Deo mangat rahaa ki ii roj soch manawa jae aur uu aur uske saathi logan ek karia jhanda charrain aur ek girmit ke effigy my aagi lagain.

Baraabri ke adhikar badlo

Bahut din ke kosis ke baad Fiji ke Hindustani logan ke aapan representatives ke chune ke adhikar mila. October 1929 me Vishnu Deo Legislative Council ke election me John F. Grant ke Southern Constituency me harais aur uske aapan dui aur saathi ke sanghe 25 October 1929 me Legislative Council me sapat dilawa gais. 5 November 1929 ke Vishnu Deo, Legislative Council me ek prastao rakhis ki Fiji me common roll voting hoe ke chaahi. Jab ii prastao gir gais tab uu aur uske duno saathi logan Council se walk out hoe gain. Jab uu logan aapan seat lose kar diin (kahe ki uu logan tiin sitting miss kar diin rahin) tab nawa election balawa gae lekin koi Hindistani nai nominate karis.

Duusra maha yudh badlo

Duusra maha yudh ke time Vishnu Deo batais ki jab talak Hindustani logan ke goraa logan ke baraabar paisa nai mile tab talak uu logan ke army me bharti nai hoe ke chaahi. Suruu mr Vishnu Deo ke Central Indian War Committee ke ek member banawa gais rahaa, lekin jab uu meeting ke baare me aapan newspaper me likhis tab uske nikal dewa gais. Baad me Vishnu Deo, aur duusra Legislative Council ke Hindustani members ke saathe Hindustani logan ke Indian Civilian Labour Force me join hoe khatir encourage karis. June 1943 me, uu Ba aur Lautoka ke sugar mill ke majduur logan ke batais ki agar jo uu logan Labour Force join kar liin tab uu logan ke Colonial Sugar Refining Company se jaada paisa mili.

Dharam ke kaam badlo

Vishnu Deo Fiji me Arya Samaj ke leader rahaa. Uu bahut josh se Swami Dayanand ke bichaar ke filaae ke kaam karis, jisme no casts, larrki logan khatir sikchha, baal vivah ke band karna aur widow logan ke fir se saadi kar le dewe ke hae. Is ke kaaran uu dusra dharam wala logan se takkar lis. Uu Sanatani logan se public me debate bhi karis. Yahi time kuch chij jon ki ii debate ke baare me rahaa, uu aapan newspaper me chaapis ke kaaran uske convict kar dewa gais rahaa.

Political leader badlo

Vishnu Deo ke 1932 election me kharra hoe ke ijaajat nahi mila, lekin 1937 se lae ke 1959 talak uu Southern Indian Constituency ke saat dafe jitis. Suruu me Deo, A. D. Patel ke saathe commom roll khatir kaam karis lekin ii duno leader log ke vichaar bahut issue me ek rakam nai rahaa, jaise ki sikchha me Vishnu Deo Hindi ke support karat rahaa jab ki Patel mangat rahaa ke aur sab Hundustani bhasa bhi parrawa jae. Jab ke Vishnu Deo Southern Division me based rahaa aur Patel Western Division me, tab ii duuno me koi competition nahi rahaa until 1948 me ek Hindustani ke Executive Council me nominate rkaraa gae. Duno Hindustani leader sochat rahin ki wahi ke chune ke chaahi lekin Patel chalaki se Council me paanch me se tiin member ke vote le ke Executive Council me nominate hoe gae. Lekin agle election me Deo badla liis jab ki uu ek candidate (Tulsi Ram Sharma) ke support karis jon ke easily election jiit gais aur iske baad jabtak Deo politics me rahaa, Patel Council se bahaar rahaa. 1950 ke elction ke baad James Madhavan ke Executive Council me choose karaa gae aur Deo ke 1956 talak wait kare ke parra before uu Executive Council ke member banaa.

Election ke natiija badlo

Kisan ke leader badlo

1950 me jab nawa cane contract ke baat suruu bhae tab Rewa ke kisan dui union me divided rahin, aur Deo uu logan ke ke unite karis. Iske kaaran Deo aur Pael me aur division hae gae kahe ki Deo negotiona me Ayodhya Prasad ke saath diis

Baad ke din badlo

Aapan political career ke later years me Deo thora mellow hoe gae rahaa aur Fiji ke sab jaati ke log uske rspect kae lagin rahaa.

July 1954 me jab Radio Fiji broadcast kare ke suruu karis tab pahila Hindi voice Deo ke rahaa jiske March 1954 me Commission ke member chuna gae rahaa.

1956 me jab Deo ke Executive Council me chuna gae raha tab sab Hindustani member ke support rahaa. Ii Fiji me pahila time Executive Council me koi ke unanimously chuna gae rahaa. 1959 me baad Vishnu Deo Legislative Council se retire hoe gais.

Retire hoe ke baad Deo ke health kharaab hoe gais aur uu dekhe bhi nai sakat rahaa. Uu time koi rakam ke pension nai rahaa aur Deo ke paas akhri din me kuch paisa bhi nai rahaa. Uske maut ke baad Legislative Council ek resolution pass kar ke uske yogdaan ke recognise karis, uske sab debts ke maaf karis aur uske naam ke aage sab time khatir "Honourable" jorre ke ijajat diis.[2]

Vishnu Deo ke yaad badlo

Vishnu Deo ke maut 7 May 1968 ke bhaes rahaa lekin uske Fiji ke Hindustani ke yog daan ke evidence hae school aur rasta jon ki uske naam dewa gae hae.

Kuch ke naam hae:

  • Vishnu Deo Road located at Nasinu 9 ½ Miles and is the main trunk road to the newly developed suburb of Nakasi.
  • Vishnu Deo Secondary School located between Lautoka and Nadi and is also the site of the University of Fiji.
  • Vishnu Deo Primary School, located in Raiwaga, Suva, was one of the first multi-racial schools established in Fiji

References badlo

  1. A. Ali, Fiji and the Franchise, iUnivese Inc., Lincoln, isbn: 978-0-595-45021-3, p. 133
  2. Bhagwan Singh, My father's land, p. 49, Tamavua Enterprises, New Delhi, 1984.
  • Vidyalankar, Nardev; Manohar Somera (1975). Arya Samaj and Indians abroad. New Delhi, India: Sarvadeshik Arya Pratinidhi Sabha, p. 123.
  • Sharma, Guru Dayal (1987). Memories of Fiji: 1887 - 1987. Guru Dayal Sharma, Suva, Fiji, p. 70.
  • Sharma, Guru Dayal (1987). Memories of Fiji: 1887 - 1987. Guru Dayal Sharma, Suva, Fiji, p. 87.
  • Gillion, Kenneth (1977). The Fiji Indians: Challenge to European Dominance 1920-1946. Canberra, Australia: Australian Nayional University Press, pp. 178–179. ISBN 0-7081-1291-9.
  • Fiji Legislative Council Elections, Southern Division, 1929 - 1959. Retrieved on 10 June 2007.
  • J.S. Kanwal, A Hundred Years of Hindi in Fiji, Fij Teachers' Union, Fiji, 1980
  • Sharma, Guru Dayal (1987). Memories of Fiji: 1887 - 1987. Guru Dayal Sharma, Suva, Fiji, p. 157.
  • "Members welcome Governor", Fiji Times, 22 November 1958. Retrieved on 25 September 2007.


Fiji ke Hindustani

Leader − Politician (1929-1971) − Politician (1972-1987) − Politician (1992-1998) − Politician (1999-2006) − Politician (2014- ) − Political Activist − Khel kuud − Government Service − Social Service − Education − Dharam − Businessman − Unionist − Writer

Totaram Sanadhya −  Manilal Doctor −  Vashist Muni −  Badri Maharaj −  Vishnu Deo −  Ami Chandra −  A. D. Patel −  Ayodhya Prasad −  Muhammed Twahir Khan −  Sadhu Kuppuswami −  Swami Rudrananda −  B. D. Lakshman −  M. N. Naidu −  S. M. Koya −  Vijay R. Singh −  Jai Ram Reddy −  Harish Sharma −  Mahendra Chaudhry −  M.S. Sahu Khan −  Aiyaz Sayed-Khaiyum